"Nurmkanad! Niisukesed pallid! Jah, nemad on nüüd siit ära kadunud, vanasti ikka oli näha, kui nad talvel olid siia soojasõlme juurde tulnud, niimoodi kobaras koos kõik, hoidsid sooja, aga täitsa keset asulat! Ja teinekord oli näha, kui nad läksid üle selle Tõravere tee, jooksid ühelt poolt põllul teisele - nii nagu peotäis palle oleks tee peale visatud!"
*
"Vanaema, miks sa üldse tahtsid apteekriks hakata?"
"Tead... kui ma väike olin, siis ma ikka käisin emale rohtusid toomas sealt... ja sel ajal olid ju need järjekorrad kilomeetripikkused! Siis ju olid need retseptid nii, et.. arst oli retsepti kirjutanud, seal oli mõnel seitse-kaheksa koostisosa, ja apteeker pidi nende kõigi hinna siis kaalu järgi arvutama. Kõik segati apteegis käsitsi kokku. Ja eks ma oodates vahtisin ringi seal apteegis ja mulle hakkas meeldima see apteegi õhk... hõng. Jaa, me just rääkisime Vaikega, et kui saaks neid aegu tagasi, kus sai apteegis rohtusid segada! Need tööstuslikult toodetud on ju ikka täitsa uuema aja asi. Meie ikka, kõik salvid tegime, pulbrid, pille tegime, see oli omaette kunst, kuidas saada see segu niisuguseks, et ta kokku hakkaks, ja siis olid sellised pikad lauad, nende vahel rullisime neid pille, et tuleks ühesugused ümmargused kõik. Jah, eks ma ju kartsin, et ma ei saa ülikooli sisse. Siis läksin sinna, Tallinnas oli see meditsiinikool. Ja tollal oli see seadus, et kes keskeriharidusasutuse viitega lõpetab, see saab ülikooli ilma eksamiteta. Eks ma siis punnitasin õppida ka ja saingi viied kõik. Aga siis kaotati see seadus ära! Nii et ikka pidin eksamid tegema, ei vedanud mul. No sain jah sisse, aga ääri-veeri! Füüsika eksami sain kolme. Aga õnneks teised sain viied. Kirjand oli ja midagi veel, võõrkeel. Vene keel siis jah. Kirjandi kirjutasin "Libahundist". See oli mul hästi käes niimoodi, meil oli väga hea kirjanduse õpetaja, teadsime tsitaate ja kõik. Jah, emal sul oli ju sündides pikad mustad juuksed! Ju ta vist meenutas mulle siis seda libahundi-Tiinat. Aga selle minu meditsiinikooli minekuga oli ju niisuke lugu, läksime emaga sauna ja seal oli Vaike ka oma emaga. Rääkisime, et kuhu me siis edasi lähme ja mina ütlesin, et meditsiinikooli. Vaike ema siis ütles Vaikele, et mine sina ka! Ja läksimegi kahekesi."
No comments:
Post a Comment