sõnumid sügavikust

olen köögis, telefon heliseb

õde: saad korra teise tuppa tulla?

mina: ??? [lähen teise tuppa]

õde [vatiteki alt]: saaksid mulle veel ühe teki peale panna?

mina: ???

õde: vatitekk peab muidu päris hästi valgust kinni, aga sealt mõnest kohast, kus pole vatti, paistab läbi.

mina: ???

õde: ma tõstan filmi ühest kaamerast teise ümber!

mina: aaa.

Idüll idüllale v.2

Isa (Hiiumaal köögis tooli parandades): Naine! Õlut tahad?... Jalutama tahad tulla?
Ema (teises toas raamatuga teki all): Ee.. Noo.. Kutsud või?
Isa: No ma korra käisin väljas, lund on mingi viis sentimeetrit juba.
Ema: tõesti või? Kas tähed ka paistavad?
Isa (pahaselt): Mhh! Ega mingi selline ole, kes tähti vaatab!
Ema: Vabandust, kahtlustasin teid alusetult romantilisuses!
...
Isa (köögist): Kallis naine! Kas sa õlut tahad?... Kohvi tahad?
Ema: Mul ei lähe enam mitte midagi sisse...
Isa: Oh, kuule, rummipalli tahad?
Ema: *ägiseb*
Isa: Mirjam, sina tahad? Teeme sinuga ühe hea äraolemise?
[läheb sahvrisse vaidlusaluste kondiitritoodete karpi tooma]
Ema (uksekääksatuse peale): Ee, need ei ole vist rummipallid! Vaid ploomid šokolaa -
Isa: Kuule sina ole vait seal, maga, loe raamatut, valmista tunde ette!
Mina (esimest kondiitritoodet hammustades): Mmm, kuule, need on vägagi rummipa -
Isa: Kuss! Meil on siin oma äraolemine [nmnmnm] (viib emale teise tuppa rummipalli)

interventsioon Kopli trammis

Idi k mnje, ja budu tebja ljubit!

ütles võõras vanem tädi üle vahekäigu väikesele kuldlokilisele tüdrukule, kes mossitades emast eemal istus, sest ema oli temaga pahandanud. Laps oli koos natuke vanema vennaga udusele trammiaknale joonistades hoogu läinud ja ema otsas vist liiga ägedalt tallama hakanud või midagi, ma ei pannud tähele ja ei saanud kogu venekeelsest jutust aru ka. Võõra tädi jutu peale tüdruk ehmatas natuke, aga krapsas püsti, kui tädi koukis taskust Mynthoni karbikese ja sõrmega lapse enda juurde viipas. Tüdruk hoidis peopesa ees, tädi urgitses kronksus sõrmega karbist komme. Kui laps vist kohmetult ütles, et ühest aitab, imestas tädi: "Potšemu odin?" Ikka bratikule üks, sinule üks, ja mamale ka üks! (Ja siis sinule üks veel, kui ma õigesti kuulsin.) Laps läks kolme kollase nööbikesega oma kohale, andis vennale kommi, vaatas ema natuke aega altkulmu ja siis andis talle ka. Ema küsis, kas ta tädile ikka spassiiba ütles, tüdruk kinnitas, et jaa. Tädi piilus üle õla, vaatas korra ka mulle silma ja muigas. Silmad sädelesid mütsinutsaka alt, naeratuses mustas ühe hamba asemel auk. "Noh, lahendasite kõik probleemid ära?" küsis ta veel üle istme seljatoe. Komme lutsutav seltskond naeratas kohmetult. Enne väljumist pani tädi veel korra käe kuldlokikese õlale ja seletas veel vaikselt midagi, mida ma üle trammikolina ei kuulnud, aga lõpus ütles vist, et "oma emaga on ikka kõige parem, eks ju". Tüdruk noogutas mõtlikult.

tee kõrvale

Vanaisa: stritslit tahad, meil on stritslit ka?
Ülle-Reet: jah, ma selle eile ostsin, rabarbriga, Uno on meil ikka maiasmokk...
Vanaisa: seda sa heidad mulle kogu aeg ette jah, et minul nagu oleks mingi suur magusaisu, no ma ei tea, sina oled ju see, kes ostab seda magusat meile koju!
Ülle-Reet: no ma ostan, sest ma ju näen, et sina tahad!
Vanaisa: see on imelik küll, mina ei saa ise arugi, et ma nii kangesti magusat tahaks, aga näe, sina saad... aga nii see vist paremates peredes alati ongi.

soojenduseks

ma veel kirjutan raamatutest ka, aga --

ema: "kuule, sul on veel õueriided seljas, kas sa tooksid mu Dostojevski autost ära?"
isa: "hrmh!! ega ma mingi idioot ei ole!"
*üldine itsitamine*
isa, õpetlikult: "vaata kui hea, kui oled klassikat lugenud -- saad ennast kaitsta!"

täna jälle
elule allajäämine
otsekui tekile allajäämine
õhtul 

otsekui taevale allajäämine

seemne allajäämine mullale 

autole allajäämine
töökohale majale 

naisele allajäämine
ja peale
ja jälle alla 

sellesama igavene
allajäämine

Mart Kangur

[LÕPUKS sain ma tolle viimase Vikerkaare-numbri raamatukogust ära rebitud. kõik need korrad, kui ma ajakirjanduse toas luusisin, nina kultuuririiulisse torkasin ja pettunult kannal ümber keerasin - ja alles nüüd tuli pähe, et võinuks Annelinna raamatukokku ka vaadata.]