Idüll idüllale v.2

Isa (Hiiumaal köögis tooli parandades): Naine! Õlut tahad?... Jalutama tahad tulla?
Ema (teises toas raamatuga teki all): Ee.. Noo.. Kutsud või?
Isa: No ma korra käisin väljas, lund on mingi viis sentimeetrit juba.
Ema: tõesti või? Kas tähed ka paistavad?
Isa (pahaselt): Mhh! Ega mingi selline ole, kes tähti vaatab!
Ema: Vabandust, kahtlustasin teid alusetult romantilisuses!
...
Isa (köögist): Kallis naine! Kas sa õlut tahad?... Kohvi tahad?
Ema: Mul ei lähe enam mitte midagi sisse...
Isa: Oh, kuule, rummipalli tahad?
Ema: *ägiseb*
Isa: Mirjam, sina tahad? Teeme sinuga ühe hea äraolemise?
[läheb sahvrisse vaidlusaluste kondiitritoodete karpi tooma]
Ema (uksekääksatuse peale): Ee, need ei ole vist rummipallid! Vaid ploomid šokolaa -
Isa: Kuule sina ole vait seal, maga, loe raamatut, valmista tunde ette!
Mina (esimest kondiitritoodet hammustades): Mmm, kuule, need on vägagi rummipa -
Isa: Kuss! Meil on siin oma äraolemine [nmnmnm] (viib emale teise tuppa rummipalli)

... võib-olla maaliline, aga must

vanaisa: jaa, kui me O.A.-ga seal telgis elasime...
Ü-R: sa ütled jah alati, et elasite seal..
koos: õnnes ja mustuses!
vanaisa: jah, meil oli selline termin ka, paisksalvestus. see oli päris termin ka, mingi informaatika termin, aga meie nimetasime niimoodi seda, kui... viskad lihtsalt telgiuksest kõik sisse, siis on paisksalvestus.
Ü-R: ja kui te käisite taludes süüa ostmas, saadeti alati sind rääkima, et sina jätad usaldusväärse mulje...
vanaisa: just, kui taludesse läksime, siis minu ülesanne oli usaldust äratada ja O.A. ülesanne oli tegutseda!

[selline elu käis purjetamislaagrites 70ndate suvedel]

aga mina mõtlen siin biskviidilt kõrbekihti maha kaapides, et mingis vanuses on vist isegi vanematele argumenti "jah, see on küll täielik käkk, aga ma tegin selle ISE!!!" imelik esitada. ja kas see vanus on juba käes.

Soojendasin peos külpkapist võetud mune, mis pidid kookipanekuks "toasoojaks" saama.
Õde: "No kõik on ju millalgi üritanud muna haududa. Vahe on lihtsalt selles, kas tegid pesa ka või mitte."

*

Vanaema: "Minu suur unistus on olnud teha format C-d! Aga see pole tänapäeval enam nii lihtne. Ükskord ma tööarvutis juba tahtsin teha, olin kõik tühjaks teinud ja tundsin juba ette mõnu, et saan format C teha; vajutasin, aga ta ei lasknudki! Ma ei tea miks. Mina juba ette tundsin mõnu sellest format C-st..."