eluloolised küsimused

"Kas Alliksaar oli siis metsavend või?"
"No minu meelest ta juba tüübilt pole metsavend, ma ei kujuta teda küll ette... Võib-olla varjas end kuskil, aga metsavendlus on ikka midagi muud."
"Aga igal pool kirjutatakse, et oli...?"
Hiljem:
"Haa, no vot, Merilai kirjutab:

Juba enne vangistamist metsavendles ta Läänemaal koos kahe teise luulesõbraga -- Rein Sepa ja Ottniell Jürissaarega."

"No metsavendlemas kahe luulesõbraga kujutan ma teda küll täpselt ette."

Jürissaar kirjutab muidu, et temal ja Sepal käis ta tõepoolest punkris külas ja nimelt külas. Luulesõprade metsavendlemine nägi välja selline:

Ja nii ta hakkaski meid külastama regulaarselt ja need päevad ja nädalad olid meie kolme õnnelikud loomepäevad -- Rein kirjutas romaani, Artur luulet ja mina muusikat. Arturi külaskäigud Lõhmussillale olidki vaid külas käigud. Viibis vahest ka paar nädalat, mõnikord nädala ja ka kolm päeva. Kuulu järgi ta rahutu vaim kandis teda kõikjale me maal.
[...]
Nojah: ja siis kirjutasime me kolmekesi ooperi!

Ühevaatuseline lühiooper "LÕHMUSSILLA"

Libretto - Rein Sepp
Aariate tekstid - Artur Alliksaar
Muusika: Ottniell Jürissaar

[...]

Niisiis, läks aega mis ta läks, aga asja sai. Meile tundus, et see kehval mullal sooäärne talu oli nagu toonase sõjajärgse Maarjamaa vasturinde sümbol. [...]
Aga: esietenduse jaoks toodi peremehe õe poolt nende esiisade vana jalgpedaalidega harmoonium Lõhmussillale, mis asendas ooperi orkestrit, mistõttu selle ooperi etendamine muutus erakordselt pidulikuks sündmuseks.
Peretuppa kogunes kuulajaskond: peale oma talu rahva olid tulnud ooperit kuulama ka sugulased ja usaldusväärsed naabrid -- kokku nii umbes paarkümmend teatrisõpra. Etendusel oli ka üks unikaalne omapära: kuna härrased Rein ja Artur ei pidanud lauluviisi ilma pudelita, said nad osaleda vaid retsitatiivide ettekandmisel ja mina, vaene mees, pidin laulma kõiki partiisid ihuüksinda. Etendus oli menukas. Meie kõik -- kolm asjameest -- käisime kolm korda kummardamas ja pidasime siis koos publikuga korralikku koduõllepidu koiduni.
Niipalju siis ühest surnult sündinud ooperist, mida etendati vaid üksainus kord. Sellest unikaalsest loomistööst pole säilinud ainsamatki nooti ega kirjarida.