mõningad resümeed

Ma ei ole jaanuari jooksul ühtegi raamatut läbi lugenud. Pooleli on küll mitu (külimittu).

Aga vanaisa käis, nagu iga laupäeva hommikupoolikul, tädi perel külas. Kodus olid kolm vanemat poega ja ühe poja sõber. Ärkvel oli ainult nimetatud sõber, kes pärast, kui teised tõusid, resümeeris neile olukorra nii: "Mingi mees käis, tõi pitsat." (Nii resümeeris olukorra minuga telefonis rääkides tädi, kellele selle oli ilmselt nii resümeerinud üks poegadest.) Vanaisa omakorda resümeeris olukorra nii: "Lasin mitu korda kella, aga neil on see üsna nõrk, lõpuks siis kopsisin sinna akna peale ja üks võõras poiss tegi ukse lahti. Küsisin, et kes sina oled. "S.-i sõber K."!" Ü.-R. resümeeris olukorra nii: "Sa pidid veel korra tagasi tulema, pitsakoht polnud veel lahtigi. Ma ütlesin küll, et ära mine nii vara, teised alles magavad, noored inimesed! Aga sina siin närveerisid, et poisid üksi kodus, kas nad seal näljas ei ole..." Vanaisa (sõbralikult torisedes): "Ei närveerinud ma midagi! Sa natuke liialdad. Sa ei teagi, mismoodi närveerimine välja näeb!" Ü.-R.: "Miks ma ei tea, ma olen sind näinud, kui sa närveerid ja siis, kui sa enam ei närveeri... ma ju näen vahet. Aga pitsad jõudsid sul ju soojalt kohale."
Aga olukord (nagu mina seda ette kujutan), et vanaisa, ise haige ja keegi ei tea, kui väsinud või reibas, sest ta ju ei kurda kunagi, kibeleb laupäeva hommikul minekule, sest äkki ta lapselapsed (vanuses 13-17 ja mulle teadaolevalt juba 7. eluaastast üsna võimelised end mõnda aega iseseisvalt toitma) on pooleteiseks päevaks üksi koju jäetuna näljas, jalutab Tähtverre, poetab soojad pitsad lauale, ei hakka nimetatud lapselapsi üles ajama, teeb võib-olla endale kohvi, istub mõnda aega vaikselt üksi diivanil ja loeb lehte või raamatut,
see resümeerib üsna hästi, miks ta nii armas on.

Ühtlasi:
vanaisa, mulle kümne aasta taguse Runneli-teemalise konverentsi artiklikogumikku ulatades: "Noh, ausalt öeldes tundub mulle, et seal on ikka vahel ka sellist... edevusest ja keeruliste konstruktsioonidega mängimise lõbust kirjutatud asju."
mina: "Nojaa... kas sa mõtled, et siin kogumikus või et kirjandusteaduses üldiselt?"
vanaisa: "Nojah, aga ma pean ütlema, et ka teoreetilises füüsikas... kirjutatakse päris palju artikleid, kus lõpuks midagi ei väidetagi, vaid lihtsalt mängitakse matemaatiliste valemitega nendega mängimise lõbu pärast ja edevusest."