Külaline: "Teedu [triibuline] särk ja [rohelised] püksid sobituvad nii hästi siia metsa."
Isa: "Ma olen maskeerunud Hiiu kesksumalaseks."
* * *
– vahetevahel tabasid teda need oivalised hetked, näiteks kui ta tol õhtul voodis luges, või lihavõtte ajal mere ääres päikese käes liiva peal – las ta meenutab – suur tuust kahvatut luitekaera, puha keerdus, seisis nagu punt odasid taeva taustal, taevas aga oli sinine nagu sile portselanmuna, nii tugev, nii kõva, ja siis lainete meloodia – „Kuss, kuss“, ütlesid nad, ja aerutavate laste hõiked – jah, see oli taevalik hetk ja ta tundis, et lebab jumalanna peos ja see jumalanna ongi maailm; üks üsna kalgi südamega, kuid väga ilus jumalanna, altarile asetatud väike talleke (mõnikord lihtsalt tulevad sellised tobedad mõtted pähe, aga sellest pole midagi, kui neid kunagi välja ei ütle).
No comments:
Post a Comment