1. Unustasin rongi peale minnes rahakoti ja telefoni koju. Õnneks olin planeerinud vahepeatuse vanaisa juures.
Vanaisa: Noh, ikka juhtub. Meil vanainimestel kipuvad ju üldiselt ka asjad meelest minema, siis me rõõmuga vaatame, et nooremad ka unustavad! Mul on lapsepõlvest üks ere mälestus -- ega ere mälestus ei pea tingimata hea olema --, kuidas ema, Varbla-vanaema, tuli rongiga Tallinnast ja unustas tordi rongi. Meil isaga polnud sellest suuremat midagi, me ei teadnudki, mis tort on. Aga emale oli see suur löök... see tort ja... tema oli muidu väga korralik ja asjade meelespidaja inimene.
Vanaema Ada sõitis siis ilmselt rongiga Haapsallu.
2. Õde sai füüsikaeksami hindeks viie.
Vanaisa: Mul ikka kriibib see füüsikaeksam hinge... kui mul noorem tütar Nõo põhikooli lõpueksameid tegi, siis enne füüsikaeksamit arvati, et mina õpetan. Võtsin siis selle õpiku kätte ja vaatasin, et oh, see teema on ju elementaarne, seda ikka teab, lehitsesime niimoodi terve õpiku läbi... ja Ann sai halva hinde. Ma ei mäleta, kas see oli kolm või oli tal neli ka halb hinne, muidu oleks vist kiituse saanud või. Aga ma olin väga õnnetu sellepärast. Tundsin, et see oli ikka minu süü. Aga kõige hullem, et selle hinde pani minu koolivend, see... tead küll. Mõtlesin pärast veel tükk aega, et lähen löön tal näo üles!
No comments:
Post a Comment