Redel
Michael Chitwood

Ta töötas selle savitahvli kallal aastaid,
dešifreerides piktogramme. Ta teadis,
et see oli mingit sorti keel, need pildid.
Silm. Lind, võib-olla vares.
Viljakõrtega korv. Redel.
Kas piltide järjekord luges?
Ta võrdles seda teiste sarnaste tekstidega.
Ta uuris selle kandi ajalugu
ja sai savitahvli teenistuses palju tunde kirja.
Ühes sugulaskeeles oli redel
sõna õnne kohta, üles tõusma,
tavapärasest kõrgemale kerkima.
Pärast aastatepikkust tööd jõudis ta selgusele.
Tegu oli luulega, halva luulega, teismelise omaga:
„Täna olen ma õnnelik,
õnnelik kogu see tänane päev.“