Seletasin raudteejaamas suitsupruunide vuntsidega onule, kus pangaautomaat on.
"Te olete Tartu inimene? Mul tütar elas ka kaksteist aastat siin, teeb oma doktorit, kaksteist aastat juba või kuipalju, aga nüüd kolis Tallinna. Seal on see [---]muuseum, sai sinna töökoha. Miski kuraator, selline amet. Küsisin, et [kummardub usalduslikult lähemale] luuaga ei pühi? Ei, luuaga ei pühi, päris selline töö ei ole."
Pärast laenasin talle bussipileti jaoks 20 senti. Ta teatas, et peab selle veel "ilusaks tegema" (bussijuhi heaks punased sendid ümmarguseks vahetama) - "ma lähen räägin seal kassas nende tüdrukutega -- muttidega" ja teatas hüvastijätuks: "Nagu mu sõbrad ütlevad: "Ma kiida sind tühjas kerikus ja täis körtsus!""