Naljakas, kuidas mind ärritavad instagrammi-ilupildid raamatutest. Isegi kui see inimene, kes raamatut kohvitassi, õuna või lille kõrval või oma blondi patsi või päevitunud õla läheduses pildistab, seda ka päriselt loeb. Sest RAAMATUTE MÕTE ON JU SEE, ET EI PEA ILUS OLEMA! Ei lugeja, ei tegelane, ei kujundus (kuigi tore, kui on), ei köide. Võib olla kopitanud või kõrbenud või rasvaplekiline. Oh jätke mulle see varjupaik! Võtab tükk aega, enne kui maha rahunen ja vahel isegi tunnistan, et muidu on see inimene ju täitsa mõistlik. Aga need pildid. Uhh!
Tahtsin siia panna pildi sellest, kuidas ühe Kristeva kaas oli mu kleidiga täpselt samades värvides, aga tundub, et kõik 2012. aasta pildid on kadunud (vaata kui tore, ma tean vähemalt, et
2012. aasta jõulude paiku tutvusin abjektsiooniga). Aga võib-olla siis see:
No comments:
Post a Comment