Idüll idüllale v.2

Isa (Hiiumaal köögis tooli parandades): Naine! Õlut tahad?... Jalutama tahad tulla?
Ema (teises toas raamatuga teki all): Ee.. Noo.. Kutsud või?
Isa: No ma korra käisin väljas, lund on mingi viis sentimeetrit juba.
Ema: tõesti või? Kas tähed ka paistavad?
Isa (pahaselt): Mhh! Ega mingi selline ole, kes tähti vaatab!
Ema: Vabandust, kahtlustasin teid alusetult romantilisuses!
...
Isa (köögist): Kallis naine! Kas sa õlut tahad?... Kohvi tahad?
Ema: Mul ei lähe enam mitte midagi sisse...
Isa: Oh, kuule, rummipalli tahad?
Ema: *ägiseb*
Isa: Mirjam, sina tahad? Teeme sinuga ühe hea äraolemise?
[läheb sahvrisse vaidlusaluste kondiitritoodete karpi tooma]
Ema (uksekääksatuse peale): Ee, need ei ole vist rummipallid! Vaid ploomid šokolaa -
Isa: Kuule sina ole vait seal, maga, loe raamatut, valmista tunde ette!
Mina (esimest kondiitritoodet hammustades): Mmm, kuule, need on vägagi rummipa -
Isa: Kuss! Meil on siin oma äraolemine [nmnmnm] (viib emale teise tuppa rummipalli)

interventsioon Kopli trammis

Idi k mnje, ja budu tebja ljubit!

ütles võõras vanem tädi üle vahekäigu väikesele kuldlokilisele tüdrukule, kes mossitades emast eemal istus, sest ema oli temaga pahandanud. Laps oli koos natuke vanema vennaga udusele trammiaknale joonistades hoogu läinud ja ema otsas vist liiga ägedalt tallama hakanud või midagi, ma ei pannud tähele ja ei saanud kogu venekeelsest jutust aru ka. Võõra tädi jutu peale tüdruk ehmatas natuke, aga krapsas püsti, kui tädi koukis taskust Mynthoni karbikese ja sõrmega lapse enda juurde viipas. Tüdruk hoidis peopesa ees, tädi urgitses kronksus sõrmega karbist komme. Kui laps vist kohmetult ütles, et ühest aitab, imestas tädi: "Potšemu odin?" Ikka bratikule üks, sinule üks, ja mamale ka üks! (Ja siis sinule üks veel, kui ma õigesti kuulsin.) Laps läks kolme kollase nööbikesega oma kohale, andis vennale kommi, vaatas ema natuke aega altkulmu ja siis andis talle ka. Ema küsis, kas ta tädile ikka spassiiba ütles, tüdruk kinnitas, et jaa. Tädi piilus üle õla, vaatas korra ka mulle silma ja muigas. Silmad sädelesid mütsinutsaka alt, naeratuses mustas ühe hamba asemel auk. "Noh, lahendasite kõik probleemid ära?" küsis ta veel üle istme seljatoe. Komme lutsutav seltskond naeratas kohmetult. Enne väljumist pani tädi veel korra käe kuldlokikese õlale ja seletas veel vaikselt midagi, mida ma üle trammikolina ei kuulnud, aga lõpus ütles vist, et "oma emaga on ikka kõige parem, eks ju". Tüdruk noogutas mõtlikult.

Tabuteemad

[laps kellele on korduvalt mõista antud, et "kurat", "hammustan tal pepu maha" jms pole ilus öelda, loeb raamatust]: "Milline vend oli kõige õnnelikum? Noorim sai rikkaks ja abiellus..." Hihihii! Õpetaja, aga siin on KIRJAS "abiellus"!!

[laps, kes ei oska lugeda, haarab vana ajalehe, istub võimukas poosis toolile ja lööb lehe lahti]: Ainult lapsed võivad ajalehte lugeda! Täiskasvanud ei või! Siin on kirjas, et fakt on fakt! Ma ütlesin FAKT ON FAKT!

stseen

kihutab risti üle autotee 3 meetrit ülekäigurajast eemal (no teate küll seda kohta, kus ülekäik on 3 m mugavast äärekivita üleminekust eemal ja teeb veel rajale jõnksu ka sisse), rattalt muidugi maha tulemata, vaevu vasakule-paremale vaadates, otse lapsevanema käekõrval korralikult ülekäiguraja ees seisatanud ja rattalt maha roninud lapse nina all; oma hukkamõistu väärivat liikluskäitumiseeskuju taibates karjatab keset teed (umbes lapsega kohakuti jõudnult) "PERSE!".

kogutud mõtteteri

"No pilli harjutamine on nagu mäest alla sõitmine. See ise pole raske, aga kõigepealt on vaja sinna üles ronida."

"Ma ei teagi, kas ma peaksin praegu aitäh ütlema või pärast, kui ma olen võileiva ära söönud."
"No ma ka ei tea.. võib vist mõlemat. Aitäh võib ju alati öelda."
"Nojah, ÖELDA võib alati kõike, aga seal on vahe, kas ma paistan välja nagu ma oleks totakas või nagu väga viisakas noormees!"

(ma jõuan neid kahjuks nii vähe üles kirjutada)

E., 11 a

Müra kanalis

Õde (karjub oma toast voodist) : Emme!
Ema (karjub elutoast diivanilt) : Noh?
Isa (möödudes õe toa uksest teel korteri elutuba sisaldava otsa poole) : Mis on? Emps keeras ennast seal teki sisse!
Õde : Kas sa oled nõus sõnumi viima? Küsi emmelt, kas "Tõe ja õiguse" töös...
Ema (hüüab kannatamatult) : Rinku! Mis on?!
Isa (karjub emast üle) : Ma kohe tulen räägin!! (õele) : Misasja?
Õde : ... et kas "Tõe ja õiguse" töös on vaja tegelaste nimesid teada. Ta teab küll, millest ma räägin.

[mõne hetke pärast]

Isa (elutoast naastes) : Emme ütles, et võite raamatut kasutada, ja kui mõne tegelase teise nimega ütled, siis vahet pole.
Ema (üle teiste naeru nördinult) : see on moonutatud info!!!
Õde : raske on suures korteris elada!