Soojendasin peos külpkapist võetud mune, mis pidid kookipanekuks "toasoojaks" saama.
Õde: "No kõik on ju millalgi üritanud muna haududa. Vahe on lihtsalt selles, kas tegid pesa ka või mitte."

*

Vanaema: "Minu suur unistus on olnud teha format C-d! Aga see pole tänapäeval enam nii lihtne. Ükskord ma tööarvutis juba tahtsin teha, olin kõik tühjaks teinud ja tundsin juba ette mõnu, et saan format C teha; vajutasin, aga ta ei lasknudki! Ma ei tea miks. Mina juba ette tundsin mõnu sellest format C-st..."

hell süda ja head mõtted

on minu isal.
"Müüme sinu maha ja võtame kaks seda lastekodulast asemele!"
Ma ei ole väga kindel, et keegi mind osta tahaks, aga muidu hea plaan.

Redel
Michael Chitwood

Ta töötas selle savitahvli kallal aastaid,
dešifreerides piktogramme. Ta teadis,
et see oli mingit sorti keel, need pildid.
Silm. Lind, võib-olla vares.
Viljakõrtega korv. Redel.
Kas piltide järjekord luges?
Ta võrdles seda teiste sarnaste tekstidega.
Ta uuris selle kandi ajalugu
ja sai savitahvli teenistuses palju tunde kirja.
Ühes sugulaskeeles oli redel
sõna õnne kohta, üles tõusma,
tavapärasest kõrgemale kerkima.
Pärast aastatepikkust tööd jõudis ta selgusele.
Tegu oli luulega, halva luulega, teismelise omaga:
„Täna olen ma õnnelik,
õnnelik kogu see tänane päev.“