pisutki tolku

see tunne, kui kõigi nende "no selle obskuurse asja selle tüki see tükk" ja "see tunne, mille üheksakümne seitsme tahu kohta on kaheksa sõna ühes keeles ja kaksteist teises keeles ja ühegi vaste tähendusväljad ei kattu kõigi vajalike tahkudega" ja "kuidas see osalause vähegi viisakalt ülejäänu külge riputada" vahel tuleb korraks ette sõna, mille jaoks eesti keeles on tuhat imelist lõbusat sünonüümi, üks parem kui teine (mitte üks halvem kui teine, nagu teinekord tuhande sünonüümi juhtudel) ja sa naudid juba ette nende seast kõige toredama valimist (ja teksti stiil lubab ka väheke ekstravagantsemaid variante), oeh, väikesed rõõmud.

(muidu, noh, "I wondered why I couldn't go the whole way doing what I should any more. This made me sad and tired. Then I wondered why I couldn't go the whole way doing what I shouldn't, the way Doreen did, and this made me even sadder and more tired.")

tagantjärele tautoloogia

"Ma ei taha enam kunagi tõlkida midagi, mida ma ei taha tõlkida."

"Ma tundun endale nii... lahe! Nagu kui keegi teine teeks siukseid asju, siis ma mõtleksin, et ta on nii lahe, hehehe."

Aga mu õde lihtsalt ONGI väga lahe. [heldimuspisar]