On varemgi täheldatud, et keelenäidete ja lingvistikaharjutuste temaatika kaldub kangesti vägivaldsusesse ("Mees viskab koera kiviga. Koer hammustab meest. Mees tapab koera. Pedro mõrvab hullu. etc etc"), nüüd sigines siis ka prantsuse keele õpikusse, mis tegeles muidu haigutamaajava kontoriteemaga ("Non, mademoiselle, je ne signe pas cette lettre. Vous êtes bête comme le pied de la table!" oskan ma nüüd öelda puhul, kui mul peaks kunagi olema kirjaoskamatu sekretär), kriminaalne süžee ja ma pidin töövihiku jaoks otsima sõnu "röövimine", "pommiähvardus", "terroriakt", "sissemurdmine", "mõrv" jne (olgu, osa neist ei pidanud tegelikult otsima, aga ma sain natuke valesti aru). Huvitav asja juures oli see, et "inimröövile" leidus kaks vastet, ja kumbki neist sõnadest tundus alguses väga kahtlane. Google Translate, teadagi, pakub vahel imelikke asju. Kuid ei, päriselt, see keel ongi selline. Niisiis, "inimröövi" kohta käib (vähemalt) kaks sõna: enlèvement ja ravissement.
Sõna enlèvement esmasem tähendus on üsna otsene ja loogiline (lever) "üles tõstmine, tõusmine" (Enlèvement d'un ballon). Edasi haagivad sinna otsa "ära viimine" ja "eemaldamine" (- enlever, ära viima, röövima), nt kasvaja: Enlèvement d'une tumeur. Inimrööv on seega loogiline tuletus: tõstad müsjöö Dupuis õhku, vinnad üle õla ja eemaldad ta sündmuskohalt. Sobiv kujutluspilt on siin "Sabiinitaride enlèvement". Aga samast tõstmise-tõusmise tähendusest tuletatakse ka teises suunas, nimelt - see allikas ütleb küll, et tegu on harva kujundliku väljendiga, aga minu sõnastik esitas selle igasuguste kommentaarideta - rapture. Tõlkigem EKI sõnastikuga: "ekstaas, ülim õnnetunne". Või ka "lummus", "vaimustus". Noh, juba rapture ise on üks kole sõna, millega seoses lubage tutvustada ilmselt samast tüvest pärinevat "inimröövi" tõlkevastet, sõna ravissement, mis tähendab nii õhutransporti, röövimist, ekstaasi, teadvusekaotust kui... ma ei saanud alguses täpselt arugi, mis prantslaslik sentiment, sündmus või toiming see nüüd olema pidi, igatahes seoses surma ja armastusega, nagu kõik muugi prantsuse keeles, isegi kontoritarbed: "Fait d'être enlevé par la mort à l'affection de ses proches." Google Translate pakub poolele sellest fraasist armsa vaste "death by the love of his family", aga kõige veenvam tõlgendus, mis pähe tuleb, oleks ehk see juhanliivide (ja ka kõigi teiste) tavaline iroonia ("Oih, ära suri! Läind! Kui nüüd mõtlema hakata, siis ta oli ju nii tore, miks me temast varem ei hoolinud?"), mille moodi kõlab ka sealsamas ära toodud Valéry tsitaat: "Depuis ce jour [de la mort de Mallarmé], il est certains sujets de réflexion que je n'ai véritablement jamais plus considérés. J'avais longuement rêvé d'en entretenir Mallarmé; son ravissement brusque les a comme sacrés et interdits pour toujours à mon attention" (Valéry, Variété II, 1929, p. 169).
Eks ingliskeelne ravish on samasugune kahe otsaga sõna: ravish, rapt, rape.
RAVISH:
c.1300, "to seize (someone) by violence, carry (a person, especially a woman) away," from Old French raviss-, prp. stem of ravir "to seize, take away hastily," from Vulgar Latin*rapire, from Latin rapere "to seize, hurry away" (see rapid). Meaning "to commit rape upon" is recorded from mid-15c. Related: Ravished; ravishing.
RAVISHING:
"enchanting," early 15c., from prp. of ravish (v.). The notion is of "carrying off from earth to heaven."
Normaalne paralleel, eks ole? Oled vaimustatud, võlutud, ekstaasis, maast taevasse tõstetud, üles tõstetud, haaratud, ära viidud, kinni seotud või kotti topitud ja üle õla heidetud, röövitud, vägistatud. Umbes üks ja sama asi!
Edasi,
rape ja
rapture on sellestsamast
rapere-tüvest, mis tähendas ladina keeles küll röövimist, aga vägistamist harva, selle jaoks oli teine sõna (
stuprum - häbi, aukaotus, lubamatu seksuaalvahekord).
RAPTURE:
c.1600, "act of carrying off," from Middle French rapture, from Medieval Latin raptura "seizure, rape, kidnapping," from Latin raptus "a carrying off" (see rapt). Originally of women and cognate with rape (v.). Sense of "spiritual ecstasy" first recorded 1620s.
RAPT:
c.1400, "carried away" (in an ecstatic trance), from Latin raptus, pp. of rapere "seize, carry off" (see rape (v.)). Sense of "engrossed" first recorded c.1500. As a pp. adjective, in English it spawned the back-formed verb rap "to affect with rapture," which was common c.1600-1750. The figurative sense is from the notion of "carried up into Heaven (bodily or in a dream)," as in a saint's vision.
RAPE:
rape (v.) late 14c., "seize prey; abduct, take by force," from Anglo-French raper (Old French rapir) "to seize, abduct," a legal term, probably from pp. of Latin rapere "seize, carry off by force, abduct" (see rapid). Latin rapere was used for "sexual violation," but only very rarely; the usual Latin word being stuprum, literally "disgrace." Meaning "to abduct (a woman), ravish;" also "seduce (a man)" is from early 15c. Related: Raped; raping. Uncertain connection to Low German and Dutch rapen in the same sense.
rape (n.1)"forceful seizure; plundering, robbery, extortion," mid-14c., from Anglo-French rap, rape; see rape (v.). Meaning "act of abducting a woman or sexually assaulting her or both" is from early 15c., but perhaps late 13c. in Anglo-Latin.
Ka "ekstaasi" algosakesed tähendavad umbes "valesse kohta panema, välja tõstma". Sel on hirmu, meeletuse ja kangestuse, ühesõnaga, jah, loogiliselt, kontrolli puudumise maik man.
ecstasy (n.) late 14c., "in a frenzy or stupor, fearful, excited," from Old French estaise "ecstasy, rapture," from Late Latin extasis, from Greek ekstasis "entrancement, astonishment; any displacement," in New Testament "a trance," from existanai "displace, put out of place," also "drive out of one's mind" (existanai phrenon), from ek "out" (see ex-) + histanai "to place, cause to stand," from PIE root *sta- "to stand" (see stet).
Used by 17c. mystical writers for "a state of rapture that stupefied the body while the soul contemplated divine things," which probably helped the meaning shift to "exalted state of good feeling" (1610s). Slang use for the drug 3,4-methylendioxymethamphetamine dates from 1985.
Kõik see kokku annab inimloomuse kohta nukraid signaale. Kui hästi vaadata, siis see on kuidagi väga muusikaline, nietzschelikult, musillikult, mannilikult, kunnuslikult muusikaline (eks?). Vaene jõuetu inimene, jäetud mingite mõistusetaguste hoovuste solgutada, tõsta, heita, pillutada! Pelk poripiisk tantsimas plaadil, mille serval liigub viiulipoogen (kelle käes?); "vintsutab mind tundmata jõud,
nagu oleksin laastuke voogaval veel või kaeralibleke tuulisel
rehealusel". Ei ole inimesel kontrolli muusika üle, muusika mängib inimesega. Ekstaas ja hullumeelsus on põhimõtteliselt sama. Küllap Stepihunt eksis, kui pidas seda "ühtaegu liigutavat ja fataalset suhtumist muusikasse" ainult saksa vaimsuse kurvaks staatuseks - see on üldine indoeuroopa (kui mitte kõigi hoomosaapiensside) meelehaigus.
See tume, hirmutav pool ei paista igapäevases keelekasutuses (tundub mulle) niivõrd lihtsalt kätte ja ajab (ajas mind, ajab mind) esialgu segadusse. Need on ju toredad asjad, eh, vaimustus, ekstaas - ülim õnnetunne? Ausalt öeldes tajusin ma alles Tammsaare "Varjundeid" lugedes päriselt (kuigi oleksin ilmselt varemgi pidanud aru saama), kui meeleheitlik võis olla Pascali hüüatus "the heart has its reasons which reason does not know". Tähendab jah, ma oleks ilmselt pidanud sellest ammu aru saama (ja võib-olla mingil distantseeritud moel natuke ka sain, Kunnust lugedes muidugi), aga et seda meeleheidet ise tunda, läbi tunnetada, nagu armastatakse öelda, selleks oli vaja ilmselt veel mõndagi pikemalt läbi mäluda. Näiteks prantsuse keelt.
Pascal jätkas sellega, et süda tajub jumalat, mida mõistus ei suuda. Kui jumal võrrandist eemaldada, paistab asi muidugi üleni süngena (poognat hoidev käsi ei kuulu mingile heale tahtele ega teeni mingit kõrgemat eesmärki, ega ole ka mingit "kõrgemat" poognat kui see, mis tantsitab kõiki kividest loomadeni mingi mõttetu, sihitu, igavese võnke, vibratsiooni, helina järgi). Ent isegi kui sakraalne dimensioon alles jätta, tekitab segadust, abitust, hirmu ja ahastust tõik, et meil, oo püha enesestmõistetavust, pole mõistuslikke kriteeriumeid mõistusevälise (-ülese, -taguse, -aluse, -tu) üle otsustamiseks, ilmutus ja hallutsinatsioon on ühtviisi haaramatud. "Murda mõistuse ike"?! Taeva väravaid mõistusega ei näe, aga Heaven's Gate'i samuti mitte. Või hoopis vastupidi: Heaven's Gate'i mõistusega ei näe, aga taeva väravaid samuti mitte? Kui seal on mingi vahe, kuidas siis ära tunda (tunda?) ja kuidas, veel enam, sellest äratundmisest rääkida?
Ma panen siin palju asju ühte potti, aga, andestage, mu eritlusvõime on tänaseks liialt kurnatud, et hoiduda pähkleid porganditele liitmast. Olgu see ühisus praegu nõnda võetud.
Ma ei tea, kuidas eesti keeli selle asjaga lood on. Võib-olla haakub siia natuke "joovastuse", "joobumuse" ambivalentsus (mis ei sisalda küll toda puhtfüüsilist tõstmise-aspekti ja pole seetõttu nii vägivaldne) - aga ka seal on koos positiivne pool ja negatiivne pool, "dionüüsiline moraalipimedus, muusikaline kurjus", ehkki negatiivne tundub nagu olevat harvem ja teisejärgulisemana tajutav. Siin boreaalias pigem ikka il faut être toujours ivre, kainust on raske üle elada.
