16.11.20
sic transit
"Tead, et leedu keeles on viis võrdlusastet? Ja vokatiiv! Ja duaali jäänused. No ainult asesõnadel küll vist."
"Ahah... juba unustasin ära, aga good for you!"
"Jah, noh... lihtsalt lahe. Leedu keel on nii arhailine!"
"Sellest ma olen aru saanud jah. Et sanskriti keelele kõige lähedasem elus keel vist või."
"Jah. Ainult et seda ei kirjutata pepudes."
"Nojah. Kõik käib alla."
(üritasin leida illustratsiooni, guugeldades "devanagari writing looks like butts", aga see polegi nii üldlevinud tähelepanek, et keegi oleks meemi teinud. aga ma kinnitan teile, et asi pole ainult minu rikutud mõtlemises, Läänemets ise tõdes ka ükskord, et "siia külge tuleb veel üks... selline... pepu". jah, see on peaaegu ainus, mida ma oma aastapikkusest sanskritiõpingust mäletan, jah, on jah kurb.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
mingit fragmentaarset duaali on tglt veel paljudes Euroopa keeltes - "mõlemad" on germaani keeltes tüvisõnana olemas, rääkimata meist endist, kellel meil on lisaks veel "kumbki" koos oma käänetega, ja "emb-kumb". Tõsi, verbi arvuparadimasse meil duaal ei kuulu.
ReplyDeletesee on selline uitmõttekäik, mis mul aeg ajalt peal käib, justnagu ka see, et ergatiiv- ja absolutiivkeelte vahe pole sugugi nii selge joon. Eesti keeles meie segaste sihitise- ja alusekäänetega on jooni, mida võiks vabalt ergatiivsena kirjeldada.
Sosoo, aitäh, sain nüüd teada, mis on ergatiiv (ja need teised asjad)! (Minu keele(teaduse)huvi on, nagu näha, pealiskaudsevõitu.) Aga eks kõik need keelte klassifikatsioonid on nagu klassifikatsioonid üleüldse, elu kirju ja mitmemõõtmelise tegelikkuse ees pisut kohmakad, aga abiks ikka! Põnev on selle peale mõelda küll. Mis need eesti keele ergatiivselaadsed jooned on, kas või mõni neist, kui viitsid näite tuua?
ReplyDeleteno just seesama sihitise- ja alusekäänete segapuder on üks näitaja. Enamasti ei saa meil grammatilise vormi järgi kindlaks teha, kas tegemist on aluse või sihitisega, ainus sihitisekääne, mida ei saa aluses kasutada, on omastav (ilmselt muistse akusatiivi kaja).
Delete"Panen kartulid praadima" - vualaa, ilma tunnuseta sihitis, täpselt samasugune nagu intransitiivse verbiga lauses "kartulid praevad". Kui keegi hakkaks eesti keelt ainult nende kahe näite pealt liigitama, paigutaks ta selle ergatiivkeelte hulka.
Ja on lauseid, kus on raske sõrme peale panna, kummaga on tegemist ja kooligrammatikud on lihtsalt lauseliikme aluse- või sihitisekasti ära visanud. "sajab lund" vs "ajab lund kuuse alla hange", kus verbi transitiivsusega on segased lood.
Ahaa, jajaa. Aitäh! Seda kartulite praadimise asja on mulle kunagi osutatud, aga mitte niisuguse mõtestusega, või siis ei osanud ma ise sellest mõtestusest tookord aru saada. Neid olukordi, kus kooligrammatikute kastid tunduvad imelikud, on ikka ette tulnud, aga ma ei osanud kunagi sellest nii huvitavaid järeldusi teha, pole nagu vajalikku sõnavara, ainult udu peas. Ma ei tea grammatikast ikka mitte midagi. Aga ungari keele õppimisest on selles kasu - neid ungari pärvärššüši lahti muukides olen mitu korda mingi ahaa-hetke otsa sattunud. Et "seda see asi tähendaski, mida ma eelmisi keeli õppides tuimalt teatavaks võtsin või intuitiivselt aimasin". No aga kõiki veidrusi maailmas ungari keelde ka ei mahu. :D
Delete